Õunte kuivatamisel tuleb pöörata tähelepanu mitte ainult nende suurusele ja valmidusele, vaid ka sordile, sest kõikidest sortidest head kuivatatud õuna ei saa. Selle annavad enamasti need sordid, millel on valge ja tihe sisu, hapu või magushapu maitse.Veidi närtsinud õunad kuivavad paremini kui ülevalminud. Sellepärast võib suurema saagi korral õunu kuivatada ka talvel ja kevadel.
Õunalõikude tumenemist saab vältida, kui kooritud lõike hoida mõni minut 2% sidrunhappe lahuses (20 gsidrunhapet 1 liitri vee kohta) või 0,5-1% keedusoolalahuses (5-10 g keedusoola 1 liitri vee kohta), seejärel lasta taheneda ja kuivada. Õunaviilud võib kasta ka lahusesse, mille valmistamiseks on võetud klaas vett, klaas mett ja 1 sidruni mahl.
Õunu võib kuivatada nii koorimata kui ka kooritult. Koorimata õunad jäävad maitsvamad, sest koore all on palju väärtuslikke toitaineid, aga nõuavad sanas hoolikamat kuivatusreziimi.
Sobivad väiksemad, puult korjatud plekkideta õunad. Õuntelt tuleb eemaldada südamik ja ajada 5-6 cm vahedega nöörile. Nii võib õunu kuivatada soemüüri ääres või veelgi parem, saunas, aga ka päikeseköetavas plekist õhurikkas varjualuses.
Suurematel õuntel tuleb eemaldada südamik, lõigata vili 0,5 cm paksusteks ratasteks ja nöörida või asetada võimalikult väikse ülekattega üksteise kõrvale raamile nagu küpsised pannile ning kuivatada.
Praeahjus või pliidil kuivatades peab kütsetusplaadi katma paberiga ja asetama sellele ühekordse kihina õunatükid. Algsoojus võib olla 80-85 kraadi. Õunu saab kuivatada ka pliidi kohal nöörile lükituna, kütteperioodil radiaatori peal pappkarbis.
Pärast kuivatamist hoida õunu 2-3 päeva lahtiselt ja aegajalt segades. Kuivatataud õuna maitses ei tohiks tunda kibedust.
EE Terve pere 18.10.2012
